Märtsikuu sündmused 

Teisipäev, 18. märts
kell 19
Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis

Neljapäev, 20. märts
kell 17
Piiblitund pastoraadi inglisaalis – 2. Korintose kirja 8.-9. peatükk

Pühapäev, 23. märts
kell 12
Paastuaja 3. pühapäeva armulauaga jumalateenistus

Teisipäev, 25. märts
kell 19
Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis

Pühapäev, 30. märts
kell 12
Paastuaja 4. pühapäeva armulauaga jumalateenistus

kell 15
Jumalateenistus Kehtna Peetri kirikus

Teisipäev, 1. aprill
kell 19
Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis

Neljapäev, 3. aprill
kell 17
Piiblitund pastoraadi inglisaalis – 2. Korintose kirja 10.-11. peatükk

Pühapäev, 6. aprill
kell 12
Paastuaja 5. pühapäeva armulauaga jumalateenistus

Kuukava saadaval ka kodulehel >>

Kogudus sai uue nõukogu, juhatuse esimeheks valiti Kaie Kensap

Pühapäeval, 16. veebruaril kogunes peale jumalateenistust EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse täiskogu, et valida uus nõukogu koosseis, uus juhatus ning juhatuse esimees. Nii jumalateenistus kui ka valimised toimusid pastoraadis.

Uueks juhatuse esimeheks valiti Kaie Kensap, kellest sai läbi aegade esimene naisterahvas meie koguduses selles ametis. Juhatuse aseesimeheks valiti tagasi Kaidi Heinsalu. Lisaks neile kuuluvad juhatusse veel õpetaja Mihkel Kukk, Raivo Erm, Rene Heinsalu, Marko Kaljuveer ja Siim Jõgis. 

Nõukogus on jätkuvalt kakskümmend valitavat liiget ning lisaks esimees Mihkel Kukk. Nõukogusse valiti järgnevad koguduse liikmed: Teri Alas, Kristjan Aller, Raivo Erm, Kaidi Heinsalu, Rene Heinsalu, Kurmet Holm, Siim Jõgis, Ülle Seervald, Helvin Kaljula, Marko Kaljuveer, Karmen Kaukver, Aili Kuldkepp, Kaie Kensap, Edmund Laugasson, Ain Mihkelson, Mari Pervik, Milvi Tammik, Marju Teiverlaur, Marek Toht ja Pärt Uusberg. Sinodi saadikuteks valiti Kaie Kensap ja Kaidi Heinsalu. Asendusliige on Raivo Erm.

Koguduse juhtorganite valimised toimuvad iga nelja aasta tagant.

Kristlik noorte hea tuju õhtu

Kutsume kõiki noori reedel, 4. aprillil kell 17.00 pastoraati (Pastoraadi 4, Rapla) veetma üheskoos mõnusat õhtut. Ootamas on hea seltskond, inspireerivad vestlused, vahvad tegevused, maitsvad snäkid ning võimalus veeta aega koos teiste noortega.

Tule ja võta sõber ka kaasa ning loome koos hea tuju!

Jälgi meie tegemisi siit: https://www.facebook.com/lastekool

Rapla kirikus tähistati Eesti Vabariigi 107. aastapäeva

Esmaspäeval, 24. veebruaril toimus Rapla kirikus Vabariigi aastapäevale pühendatud jumalateenistus, millele järgnes pärgade asetamine Vabadussõja mälestussambale kirikuaias. Seejärel olid kirikulised oodatud kohvilauda ning lõpuks ka vestlusringi, mille teemaks oli rahu.

Vabariigi aastapäevale pühendatud jumalateenistus sai kirikus alguse kella kaheteistkümnest keskpäeval ning kestis 50 minutit. Jutlustas õpetaja Mihkel Kukk ning isamaalisi muusikapalasid mängis Rapla pasunakoor, lektsioone luges naiskodukaitsja Ülle Riisalu. Muuhulgas laulsid kirikulised ühiselt kaunist isamaalist laulu “Hoia, Jumal Eestit”.

Pärgade asetamise tseremoonial kirikuaias pidas kõne Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Heiki Hepner, kes tõstis esile, et vabaduse sümbolid on nii kiriku kõrval paiknev Vabadussõja mälestussammas kui kirik ise. Pärja asetasid sambale Raplamaa omavalitsuste liit, Rapla vallavalitsus ja vallavolikogu, Kaitseliidu Rapla malev ning Isamaa erakond. Pasunakoori saatel lauldi ühiselt ka Eesti hümni.

Pastoraadis ootas meid koguduse prouade ning  naiskodukaitsjate ühiselt ette valmistatud kohvilaud. Kohvilauale järgnenud vestlusringis osales umbes kolmkümmend inimest. Kuigi välja oli kuulutatud, et esinema tuleb siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee, siis haigestumise tõttu ta kahjuks tulla ei saanud. Selle asemel toimus rahu-teemaline vestlusring, mida juhtis Rapla koguduse juhatuse esimees Kaie Kensap. Aruteludes puudutati nii inimese isiklikku vabadust ja sisemist rahu kui ka rahu Ukraina sõjatandril. Jututoa juhatas sisse Triin Anni, kes esitas esmaettekandena laulu “Rahu”  Elis Liira sõnadele.

Aktiivselt rääkisid kaasa Heiki Hepner, Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet, Kohila gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer ning Rapla koguduse liige Milvi Tammik. Juttu jagus viiekümneks minutiks.

Meieisapalve ühislugemine Rapla keskväljakul

Esmaspäeval, 21.04.2025 kl 11.45 loetakse üle Eestimaa üheskoos meieisapalvet, et paluda üksteise hoidmist, rahu meie maale ja rahvale. Ühislugemisel osaleb ka Rapla kogukokond, saame kokku Rapla keskväljakul, ikka kell 11.45. 

Suur tänu vallavanemale, kes samuti Rapla rahvaga sel sündmusel ühineb!

Ühispalvele on oodatud kõik huvilised! 

Kultuurikava sündmus >> 

 Kevadine leerikool alustas 2. märtsil

Pühapäeval, 2. märtsil algas kevadine leerikool, mis on suurepärane võimalus süveneda ristiusu õpetusse ja õppida tundma nii Jumalat kui ka iseennast. Leeritunnid toimuvad kirikus kohe pärast jumalateenistust kell 13.30 ning leerikursus lõpeb piduliku leeriõnnistamisega 8. juunil.

Leerikool on avatud kõigile alates 15. eluaastast, vanusepiirangut ei ole. Oodatud on ka need, kes pole veel ristitud – täiskasvanu ristimine toimub tavaliselt koos konfirmatsiooniga. Leerikursus annab võimaluse süveneda Piibli õpetustesse, sakramentidesse ja kristliku elu põhiväärtustesse.

Liitudes kogudusega, avaneb võimalus saada ristivanemaks, laulatada kiriklikult ja võtta osa koguduse elust. Kui tunned, et tahad rohkem teada ristiusust ja kristlase elust, siis leerikool on just sulle!

Vaata lähemalt kodulehel >> 

Ootame abiks vabatahtlikke!

Koguduses on mitmeid põnevaid projekte, kus abikäed on väga oodatud. Üksi oleme nagu üksikud oreliviled – igaüks teeb oma häält, aga tervikut ei moodusta. Kuid koos, üksteist toetades ja täiendades, saame kõlada kui võimas orel.

Kui sul on südames soov panustada, siis ootame teotahtelisi inimesi igas vanuses kaasa lööma erinevates ettevõtmistes. Tule julgelt!

• Kihelkonnapäev - kihelkonnapäev on traditsiooniline sündmus, mida tähistame sel aastal 29. nädalal (peamised sündmused 19. juulil). Rapla kihelkonna päev on seotud 22. juulil tähistatava madlipäeva, mis on nimepäevaks Maarja-Magdaleenale, kes on Rapla kihelkonna kaitsepühak. 

• Minifilmid kirikust - kirikut tutvustavate videote tegemine (nt altarimaal, kantsel, orel, kirikuhoone, ristimiskivi jms), ei eelda professionaalset taset, piisab huvist videote tegemise vastu. 

• Rapla kirik 125, raamat - Rapla kirik saab järgmisel aastal  125. aastaseks. Meeskonda vajame nii neid, kes teavad rääkida lugusid, kui ka neid, kes oskavad need kirja panna, infot süstematiseerida ja teksti toimetada.

• Orelisuvi - suvel saab kuulata kord nädalas pool tundi või kauemgi Rapla imekaunist ja võimsat kuulsate orelimeistrite, vendade Kriisade valmistatud orelit. Ootame kaastöölisi, kes aitaks kavasid kujundada ning kes oleks abiks tutvustavate jutukeste koostamisel.

• Fotoalbum - soovime teha ning koguda pilte ja videoid Rapla kirikust, kirikuaiast, pargist, pastoraadist, kiriku sündmustest. Kui sul on kogemusi või tahaksid kasvõi algajana osaleda galerii loomisel ja pildistamisel või ehk on Sul jagada varem tehtud pilte kirikule, oled õige inimene fototiimis.

• Lai tööpõld - tegelikult on tööpõld lai ja endast võib anda märku ka siis, kui sobivat töölõiku siin ei mainitud (nt kujundajad, kaunistajad, muusikud, koorilauljad, koristajad jne). Ka enda valmistatud kingitused või tooted saavad koguduse elu mitmekülgsemaks muuta, leides kasutust tänukingitusena esinejatele või pikaaegsetele töötegijatele.

Oodatud on nii kogenud tegijad kui ka noored, kellel varasemat töökogemust veel pole. Vabatahtlikuna kiriku töös kaasa lüües palka ei maksta, aga saab panustada oma kogukonda, aidata kaasa kodukandi heaolule ning kogeda ühtekuuluvustunnet. See on võimalus õppida ja arendada uusi oskusi, saada väärtuslikku töökogemust ning leida ehk uus sõber või südamelähedane hobi. Koos tegutsedes saab lihvida meeskonnatööoskusi, rakendada või avastada oma tugevusi ning teha midagi, mis toob rõõmu nii endale kui ka teistele.

Kui miski nendest töölõikudest kõnetas või sooviksid lisainfot, anna endast julgelt märku kaie.kensap@eelk.ee

Kirik püsib kogukonna toel

Iga pisemgi annetus aitab hoida valgust, soojust ja elu meie koguduses

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 40 järgi ei ole Eestis riigikirikut. See tähendab, et kõik usulised ühendused, sealhulgas ka kirikud nagu ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), on isemajandavad ja peavad iseseisvalt toime tulema ka majanduslikult. Erinevalt laialt levinud väärarusaamast, ei toeta riik ega ka kohalikud omavalitsused koguduste igapäevast tegevust, mis on seotud jumalateenistusliku eluga või muude kogudusetöö valdkondadega (laste- ja noortetöö, muusikatöö, hoolekandetöö jne). Siiski on Eestis omavalitsusi, mis toetavad kohaliku kiriku kui muinsusväärtuse säilimist väiksemate summadega valla või linna eelarvest. Oluline on siiski rõhutada, et ükski kogudus  ei saa riigilt ega linnalt toetust oma töötegijate palkadeks, kiriku lahtioleku tagamiseks palveränduritele või turistidele ega ka kiriku ülalpidamiskulude katteks (küte, elekter, hooldus, jne).

Nõnda on koguduse liikmete annetused väga olulise tähtsusega koguduse tegevuse stabiilsuse tagamiseks. Samal ajal on see ka kinnituseks, et väärtustatakse seda tööd, mida kirikus tehakse. Nimelise liikmeannetusega oma kodukoguduse toetamine annab liikmele ka täisliikme õigused.

Et majanduslikult toime tulla, otsivad kogudused lisasissetulekuid ametitalituste tannetustelt, kontsertide korraldamiselt, oma varade üürist ja mujalt. Lisaks majapidamiskuludele on ka vältimatud remondi ja restaureerimiskulud.

Annetamine on iga liikme vaba tahte ja südametunnistuse küsimus ning iga annetus, sõltumata selle suurusest on suur abi kirikutööle. Nõnda ei ole kindlaks määratud kindlat annetuse suurust. Piiblis nimetatud 10% kõrval on EELK kirikuseadustikus liikmeannetuse soovitavaks suuruseks nimetatud 1% inimese aastasissetulekust. Koguduse juhatus võib isiku avalduse alusel vabastada koguduse liikme osaliselt või täielikult liikmeannetuse tasumisest võttes arvesse koguduseliikme isiklikke, perekondlikke või sotsiaalseid asjaolusid.

Maksuamet tagastab annetajale tulumaksu
Kõigilt nimelistelt annetustelt (sh liikmeannetused ja ametitalituste annetused) tagastab maksuamet tulumaksu juhul, kui annetaja on selleks soovi avaldanud. Selleks palume annetajatel alati lisada pangaülekande selgitusse ka isiku nime, kelle eest liikmeannetus tehakse ja annetaja isikukoodi. Kui ülekanne tehakse oma kontolt, siis tuleb märkida makse selgitusse sõna „liikmeannetus”. Kui ülekanne tehakse kellegi teise eest, näiteks maksab tütar oma kontolt ka eaka ema liikmeannetuse, siis tuleb selgitusse märkida ka annetaja nimi, nt “liikmeannetus Kati Karu, ik xxxxxxxxxxx”

Nimeliselt saab annetada ka jumalateenistuse korjandusel. Selleks palume asetada korjandusel annetatav summa kinnisesse ümbrikusse, milles on lisaks rahale andmed annetaja nime ja isikukoodiga. Ümbrik asetada jumalateenistuse korjanduse ajal korjanduskotti. Vajadusel saab vastava ümbriku enne jumalateenistust lauluraamatute juurest. Korjandusel nimeliselt annetatud summad liidetakse aasta lõpus ning deklareeritakse Tolli- ja Maksuametile. Nendelt annetustelt tagastatakse tulumaks järgmisel aastal.

Liikmeannetust võib teha kord aastas ühekordse annetusena või jagada see summa kuudele või kvartalitele.  Liikmeannetust tasuvad kõik leeritatud koguduseliikmed. 

Kui palju on 1% või 10% minu aastasissetulekust?

Näiteks: Eesti miinimumpalk on 2025. aastal 886  eurot (bruto) kuus ehk 10 632 eurot aastas. 10% palgast on 1063,20 eurot ja 1% palgast 106,32 eurot.

Regulaarsed ja põhimõttelised annetajad kinnitavad, et kirikule andmisega kaasneb alati rõõm, mida on tunda alles siis, kui oled andnud “tuntavalt”. Mitmed on kinnitanud, et annetatu tuleb tagasi mitmekordse õnnistusena ehk kordaminekutena ametialaselt või pereelus.

Oleme annetajatele väga tänulikud, igast väiksemastki panusest on suur abi!

Koguduseliige

Koguduse liikmeks saab ristimisel. Täiskavanu ristimisega kaasneb leerikursuse läbimine ning konfirmatsioon. Koguduse täieõiguslik liige, kes kuulub ka koguduse täiskogusse, on vähemalt 15-aastane, korra aastas registreerinud koguduse kantseleis oma armulaual osalemise ning on teinud nimelise liikmeannetuse.

Koguduseliikme õigused

• võtta osa armulauast;

• käia pihil;

• saada osa kiriklikest talitustest (laulatus, haige võidmine, matus jne);

• lasta oma lapsed ristida;

• olla ristivanemaks;

• paluda koguduse eestpalvet (kas jumalateenistusel või eraviisiliselt);

• kutsuda vaimulik koju või hoolekandeasutusse, kui tunned selleks vajadust ega saa ise kirikusse tulla;

• paluda koguduselt materiaalset abi;

• valida ja kandideerida koguduse ja üldkiriku juhtorganitesse ning osaleda nii oma koguduse kui kogu kiriku elu ja arengu kujundamisel.

Koguduseliikme kohustused

• elada püha elu Jeesuse Kristuse jüngrina ja Jumala lapsena;

• võtta osa pühapäevastest ja kirikupühade missadest, jõudumööda ka teistest teenistustest ja palvustest;

• palvetada koguduse, tema liikmete ja vaimulike ning kõigi teiste inimeste eest;

• toetada vaimulikult ning vajadusel ka materiaalselt oma ligimesi;

• tasuda liikmeannetus koguduse toetuseks ja Jumalariigi heaks (Piiblis nimetatakse 10 prontsenti, aga võib olla ka muu summa, mille tunned olevat sobiva ja jõukohane, iga väiksemgi panus loeb).

• osaleda koguduse elus muul sobilikul kombel.

Koguduse arvelduskonto:
SEB, arve: EE591010802000887000

Saaja: EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus
Koguduse registrinumber:  80209174
Palume ülekandele märkida selgitusse “liikmeannetus” ja kellegi teise eest makstes annetaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. 

Hea koguduse liige ja kiriku sõber!

On hea olla kursis kodukohas ja kodukirikus toimuvaga. Seetõttu alustasime koguduse teadete edastamist uudiskirjaga.

Kui tead kedagi, kes samuti võiks koguduse uudiskirjast osa saada, edasta talle see kiri ja anna teada, et koguduse teated on uudiskirjana võimalik endale e-postkasti tellida koguduse kodulehelt või siit otselingilt. 

Kui soovid uudiskirja saamisest loobuda, saab seda teha igal ajal – lihtaslt kliki e-kirja allosas asuval uudiskirjast loobumise lingil. 

Ole hoitud ja õnnistatud!