August-september 2025
Embedded Files
"Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra /.../ Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või
„Mis me joome?” või „Millega me riietume?” /.../ Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" Mt 6:27-33
Mis on leer ja miks ma peaksin tulema leerikooli?
Kui tahad teada, mis on ristiusk ja mida tähendab elada kristlasena maailmas, tule leerikooli! See on parim Jumala ja iseenda tundmaõppimise koht.
Leerikoolis räägitakse Jumalast, Jeesusest Kristusest, Pühast Vaimust, loomisest, pattulangemisest, lunastusest, kirikust, Piiblist, käskudest, palvest, sakramentidest jne.
Leerikursus lõpeb leerilaste koguduse täieõiguslikuks liikmeks kinnitamisega ehk konfirmatsiooniga, mis on nii nagu ristiminegi inimese jaoks ainukordne talitus.
Konfirmatsiooniga tunnistab inimene avalikult oma usku Kristusesse ning Jumal kinnitab teda Püha Vaimuga selles usus.
Leerikooli on oodatud kõik alates 15. eluaastast, vanuselist ülempiiri ei ole, sest kogudusega liituda pole kunagi hilja. Leerikooli võivad tulla ka need, kes ei ole veel ristitud. Täiskasvanu ristimine ühendatakse siis tavaliselt konfirmatsiooniga.
Konfirmeeritud koguduse liikmele laienevad kõik koguduse liikme õigused, nagu saada laulatatud, olla ristivanem, valida ja olla valitud koguduse juhtorganitesse jne. Samuti peab ta olema teadlik oma kohustusest olla aktiivne koguduse liige, tasuda iga-aastane liikmeannetus ja olla oma eluga maailmale eeskujuks.
Leerikooli kava hõlmab järgmisi teemasid:
sissejuhatus Piiblisse, Jumal ja inimene Piiblis: loomine, pattulangus, lunastus;
Vana Testament: Iisraeli ajalugu, judaism kui käsureligioon, prohvetlus;
Uus Testament: kristlus kui lunastusreligioon, Jeesuse Kristuse isik ja tema kuulutus;
Jumala kolmainsus, Püha Vaim, usutunnistus;
kiriku tunnused, sakramendid kui armuvahendid;
palve olemus ja vormid, Meie Isa palve;
kirikuaasta, kirikupühad ja nende tähendus;
kiriklikud talitused ja nende tähendus;
kirikulugu, maailma kirikud ja konfessioonid.
Täpsemat teavet leerikooli kohta jagab koguduse õpetaja Mihkel Kukk, mihkel.kukk@eelk.ee või 5565 0722.
Kutsume Sind osa saama Rapla Maarja-Magdaleena kiriku lugude kogumisest!
Tule ja anna oma panus, et Rapla kiriku lugu elaks edasi ka tulevaste põlvede jaoks!
27. september 2025
kell 15.00
Rapla Maarja-Magdaleena pastoraat
Meie kirik on sajandite jooksul olnud tunnistajaks paljudele sündmustele, rõõmudele ja mälestustele. Et need väärtuslikud lood ei kaoks ajahõlma, ootame kõiki – nii kohalikke kui kaugemaid sõpru – jagama meenutusi, fotosid, mälestusi ja teadmisi, mis on seotud Rapla Maarja-Magdaleena kirikuga.
Iga lugu on oluline ja iga meenutus aitab rikastada meie ühist pärandit. Tule kuulama, rääkima või lihtsalt osa saama kogukonna ühisest mälutööst.
Lisainfo: Kaie Kensap, kaie.kensap@eelk.ee, 5349 0007
Kuukava
Teisipäev, 9. september
kell 19 – Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis
Kolmapäev, 10. september
kell 19 – Kontsert „JA MA KUULSIN HÄÄLE” – ARVO PÄRT 90, kaastegevad Tallinna Kammerorkester ja kammerkoor „Head Ööd, Vend”, Pärt Uusbergi juhatusel (piletitega)
Laupäev, 13. september
kell 22 – Kontsert kultuurifestivali „Särin 10” raames (piletitega)
Pühapäev, 14. september
kell 12 – Vanavanemate päeva armulauaga jumalateenistus
Teisipäev, 16. september
kell 19 – Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis
Pühapäev, 21. september
kell 12 – Armulauaga jumalateenistus
Teisipäev, 23. september
kell 19 – Osadusõhtu pastoraadi inglisaalis
Pühapäev, 28. september
kell 12 – Rapla kiriku 124. aastapäeva armulauaga jumalateenistus, jutlustab Kullamaa koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, laulab Kaerepere segakoor Monica Bloki juhatusel
kell 15 – Jumalateenistus Kehtna Peetri kirikus
Veel sügis-talviseid sündmusi
Laupäeval, 15. novembril kell 10-15 professor Tõnu Lehtsaare seminar pastoraadi saalis teemal "Hingehoidlik suhtlemine"
Laupäeval, 22. novembril kell 16 kirikus hingedeaja kontsert segakoorilt "Head Ööd, Vend"
Laupäeval, 29. novembril kell 18 jõulurahu väljakuulutamine kirikus ning tulede süütamine Rapla linna jõulupuul kiriku pargis.
Laupäeval, 6. detsembril Eesti Segakooride Liidu advendikontsert (piletitega)
Pühapäeval, 14. detsembril kell 17 Raplamaa noortekollektiivide jõulukontsert
Pühapäeval, 21. detsembril Urmas Sisaski 65. sünniaastapäeva mälestuskontsert
Elav muusika ja Lootuse sõnum
Tallinnas Tondiraba Jäähallis toimub suur evangeelne festival “Lootuse aeg” laupäeval ja pühapäeval, 18.–19. oktoobril 2025, algusega kell 16.00.
Evangelist Will Graham, Billy Grahami pojapoeg, toob Eestisse lootuse sõnumi, rõhutades, et just keerulistel aegadel vajavad inimesed rohkem kui kunagi varem lootust.
Lisaks jutlusele saab külastaja nautida tasuta kontserti tunnustatud Eesti ja välismaiste kristlike muusikute esituses, sh Aaron Shust ja The Afters.
Huvilistel palume registreerida kaie.kensap@eelk.ee
Peapiiskopi läkitus koolirahvale
"Teeliste kirik" võttis otsad kokku
Selleks aastaks on “Teeliste kirik” lõppenud ja kogudus tänab kõiki vabatahtlikke, kes olid valmis kirikus külastajaid suve jooksul vastu võtma.
Pühapäeval said vabatahtlikud veel ühise laua taga kokku, et jagada muljeid suvest ning leida võimalikke vastuseid küsimustele, mis olid tekkinud.
Samuti täname kõiki külastajaid ja kohtume juba teenistustel, kontserditel ja talitustel läbi aasta.
Rapla kihelkonnapäevad 2025
Rapla kiriku nimipühaku Maarja Magdaleena mälestuspäev on 22. juulil.
Kui 1992. aastal tuli Mihkel Kukk Rapla koguduse õpetajaks, pidas ta oluliseks hakata tähistama kihekonnapäevi just kiriku kaitsepühaku Maarja Magdaleena nimepäeval. Esimestel aastatel tähistati kihelkonnapäeva koguduse pühakule pühendatud jumalateenistusega. Edaspidi on kihelkonnapäevad saanud suurema ulatuse ja kaasatud on kihelkonna territooriumil asuvaid omavalitsusi.
Kihelkonnapäevad on olnud pidevas muutumises, kuid põhiolemuselt läbib päevi üks ühine joon: kihelkonnapäeva kirikupäev toimub Maarja Magdaleena nimepäevale lähimal pühapäeval. Küünalde süütamisega austatakse Rapla kalmistule maetud tuntud inimesi. Kihelkonnapäeva jututubades on kajastatud kihelkonna aja- ja kultuuriloos olulisi tähtpäevi, tutvustatud kultuuri- ja kirikutegelaste ajaloopärandit.
Sel aastal peeti Rapla kihelkonnapäevi 19.-20 juulil.
Tänavuste Rapla kihelkonnapäevade põhiline fookus oli raamatuaastal, mille moto oli luuletaja Hando Runneli mõttetera “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”.
Laupäeval toimusid Kehtna kirikus ning kiriku õuel mitmeid tegevusi. Päeva alustas kontsertpalvus, kus kauneid laule esitas Kehtna naiskoor “Corvus” Ea Hargi juhendamisel ning Helmut Hargi saatel.
Peale palvust toimus kiriku aias paneeldiskussioon teemal “Iga inimene loeb”. Arutlesid Kohila Gümnaasiumi direktor ja koguduse juhatuse liige Marko Kaljuveer ning Raplamaa Rakendusliku Kolledži eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning kirjanik Kati-Saara Murutar.
Paneelile järgnes kontsert hingele Triin Annilt. Triin lõi ekspromtkorras kontserdi käigus endale Corvuse koori naistest ka taustaansambli, mis tõi elevust kirikusaali.
Päeva jooksul oli võimalik veel tutvuda niplispitsi valmistamisega ning julgematel ka ise käsi külge panna. Seda kunsti näitas ja õpetas Raplamaa rahvakultuurispetsialist Anne Ummalas.
Et nälg ei näpistaks pakkus Pähklisalu pagarikoda maitsvaid sööke ja jooke.
Pühapäeval algas hommik mälestusringkäiguga Rapla kalmistul, kus koguduse õpetaja Mihkel Kukk viis kohaletulnud huvilised kogudusega seotud oluliste inimeste puhkepaikadesse ning rääkis nende elust ning tegemistest. Kaasa said rääkida ka kõik, kes midagi lahkunu kohta oskasid pajatada. Igal haual süüdati mälestusküünal.
Kell 12 alanud jumalateenistusel Rapla kirikus teenis kaasa sopran Anneliis Volmer oma imelise lauluhäälega, ning teda saatis organist Hille Poroson.
Teenistusele järgnes kihelkonnasupp kirikuaial, mille valmistas Liina Kuusemäe ning sinna juurde muidugi vahvad vestlused osalejatega. Pastoraadis ootas imemaitsev kringel Ülle Riisalu poolt ning kohvi koguduse prouade poolt.
Päeva võttis kokku kirjanik ja luuletaja Ly Ehin ettekandega “Eestikeelsele raamatule mõeldes” ning muusik Karolin Saariste, kes pani ka rahva pastoraadi saalis kaasa laulma.
Pastoraadi saalis olid väljas ka vanad ja väga vanad raamatud, trükised ja esemed Madis Villandi kollektsioonist.
Suured, suured tänud kõigile kaadritagustele inimestele, kes aitasid kaasa, et see üritus saaks toimuma täpselt nii nagu see toimus.
Järgmisel aastal on Rapla kihelkonnapäevad planeeritud 18.-19. juulil.
Eestpalve soovid
Piibel julgustab meid tegema eestpalveid – palvetama üksteise ja kogu maailma eest. Nii kirjutab apostel Paulus: „Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses.” (1Tm 2:1–2)
Samuti kinnitab Pühakiri: „Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.” (Ef 6:18) ning „Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. .” (Jk 5:16).
Kui soovid, et koguduse õpetaja Sinu eest palvetaks, saad oma eestpalvesoovi esitada Rapla koguduse kodulehel oleva vormi kaudu. Oma nime ja kontakte võib soovi korral avaldamata jätta – piisab ka märkusest „koguduse liige”.
Eestpalvesoovi saab esitada siin: https://www.eelkrapla.ee/?page_id=3156
Septmeber on Looduhoiukuu
Looduhoiukuu on aeg, mil kristlased üle maailma on kutsutud palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks. Looduhoiukuu algab 1. septembril loodu eest palvetamise päevaga ja lõpeb 4. oktoobril Püha Franciscuse päeval.
Loodule mõtlemine ei ole kristlasele midagi uut. 1989. aastal kuulutas oikumeeniline patriarh Dimitrios I õigeusklikele 1. septembri eestpalvepäevaks kogu loodu eest. Õigeusu kirikus algab kirikuaasta 1. septembriga, mis on Jumala loomistöö mälestuspäev.
Maailma Kirikute Nõukogu pikendas tähistamist 1. septembrist 4. oktoobrini ja kuulutas selle eriliseks looduhoiu ajaks. Algatusega on kaasa läinud kristlased kogu maailmas ja selle oma kalendritesse pannud.
Kordusteated
Rapla kiriku pood
Kas teadsid, et Rapla Maarja‑Magdaleena kogudusel on kasutatud riiete pood, kust saab teise ringi rõivaid ülisoodsalt? Hinnad on 30, 40, 50 senti jne. Riideid, jalatseid ja muud vajalikku on nii beebidele, lastele, naistele kui ka meestele.
Asukoht: Rapla kiriku pastoraadi maja (Pastoraadi 4), sissepääs maja tagant jõe poolt.
Avatud K, N, R kl 9-13.
Tule tutvu!
Ära jää murega üksi
Kui süda on raske, mõtted segased või lihtsalt vajad kedagi, kellega rääkida, siis tea, et kirikus on olemas hingehoidja ja kirikuõpetaja, et sind toetada – usaldusväärselt ja hinnanguid andmata. Kõik, mida jagad, jääb ainult teie vahele.
Kui enam ei jaksa, ei oska või soovid lihtsalt hingele rahu ja selgust, võta ühendust.
Hingehoidja Kaie Kensap, saada kiri siin >>
Kirikuõpetaja Mihkel Kukk, 5565 0722, mihkel.kukk@eelk.ee või saada kiri siin>>
Kui ei vaja ise, soovita sõbrale, sugulasele ja teistele, kel võib selline tugi vajalik olla!
Lisaks on võimalik emotsionaalset tuge ja hingehoiu abi saada üleriigilise toe veebilehel Palunabi.ee või telefonil 116 123. Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kell 10–24. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24. Helistamine on tasuta.
Helisatda võib näiteks sellistel teemadel nagu üksindus ja tõrjutus, suhteprobleemid, suhtlemispuudus, häbi- ja süütunne, eksistentsiaalsed küsimused, spirituaalsed ja religioossed küsimused, elumõtte otsingud, äng ja elu perspektiivi puudumine, surmahirm, lein, ärevus, suitsiidsed mõtted.
Ootame abiks vabatahtlikke!
Koguduses on mitmeid põnevaid projekte, kus abikäed on väga oodatud. Üksi oleme nagu üksikud oreliviled – igaüks teeb oma häält, aga tervikut ei moodusta. Kuid koos, üksteist toetades ja täiendades, saame kõlada kui võimas orel.
Kui sul on südames soov panustada, siis ootame teotahtelisi inimesi igas vanuses kaasa lööma erinevates ettevõtmistes. Tule julgelt!
Minifilmid kirikust - kirikut tutvustavate videote tegemine (nt altarimaal, kantsel, orel, kirikuhoone, ristimiskivi jms), ei eelda professionaalset taset, piisab huvist videote tegemise vastu.
Rapla kirik 125, raamat - Rapla kirik saab järgmisel aastal 125. aastaseks. Meeskonda vajame nii neid, kes teavad rääkida lugusid, kui ka neid, kes oskavad need kirja panna, infot süstematiseerida ja teksti toimetada.
Fotoalbum - soovime teha ning koguda pilte ja videoid Rapla kirikust, kirikuaiast, pargist, pastoraadist, kiriku sündmustest. Kui sul on kogemusi või tahaksid kasvõi algajana osaleda galerii loomisel ja pildistamisel või ehk on Sul jagada varem tehtud pilte kirikule, oled õige inimene fototiimis.
Lai tööpõld - tegelikult on tööpõld lai ja endast võib anda märku ka siis, kui sobivat töölõiku siin ei mainitud (nt kujundajad, kaunistajad, muusikud, koorilauljad, koristajad jne). Ka enda valmistatud kingitused või tooted saavad koguduse elu mitmekülgsemaks muuta, leides kasutust tänukingitusena esinejatele või pikaaegsetele töötegijatele.
Oodatud on nii kogenud tegijad kui ka noored, kellel varasemat töökogemust veel pole. Vabatahtlikuna kiriku töös kaasa lüües palka ei maksta, aga saab panustada oma kogukonda, aidata kaasa kodukandi heaolule ning kogeda ühtekuuluvustunnet. See on võimalus õppida ja arendada uusi oskusi, saada väärtuslikku töökogemust ning leida ehk uus sõber või südamelähedane hobi. Koos tegutsedes saab lihvida meeskonnatööoskusi, rakendada või avastada oma tugevusi ning teha midagi, mis toob rõõmu nii endale kui ka teistele.
Kui miski nendest töölõikudest kõnetas või sooviksid lisainfot, anna endast julgelt märku kaie.kensap@eelk.ee
Kirik püsib kogukonna toel
Iga pisemgi annetus aitab hoida valgust, soojust ja elu meie koguduses
Koguduse arvelduskonto:
SEB, arve: EE591010802000887000
Saaja: EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus
Koguduse registrinumber: 80209174
Palume ülekandele märkida selgitusse “liikmeannetus” ja kellegi teise eest makstes annetaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
Miks ja kui palju peaks annetama? Kas selle eest saab tulumaksu tagasi?
Eestis ei ole riigikirikut. See tähendab, et kõik usulised ühendused, sealhulgas ka kirikud on isemajandavad ja peavad iseseisvalt toime tulema ka majanduslikult. Erinevalt laialt levinud väärarusaamast, ei pea riik ega ka kohalikud omavalitsused kogudusi üleval. Siiski on Eestis omavalitsusi, mis toetavad kohaliku kiriku kui muinsusväärtuse säilimist väiksemate summadega valla või linna eelarvest. Oluline on siiski rõhutada, et ükski kogudus ei saa riigilt ega linnalt toetust oma töötegijate palkadeks, kiriku lahtioleku tagamiseks palveränduritele või turistidele ega ka kiriku ülalpidamiskulude katteks (küte, elekter, hooldus, jne).
Nõnda on koguduse liikmete annetused väga olulise tähtsusega koguduse tegevuse stabiilsuse tagamiseks. Samal ajal on see ka kinnituseks, et väärtustatakse seda tööd, mida kirikus tehakse. Nimelise liikmeannetusega oma kodukoguduse toetamine annab liikmele ka täisliikme õigused.
Annetamine on iga liikme vaba tahte ja südametunnistuse küsimus ning iga annetus, sõltumata selle suurusest on suur abi kirikutööle. Nõnda ei ole kindlaks määratud kindlat annetuse suurust. Piiblis nimetatud 10% kõrval on EELK kirikuseadustikus liikmeannetuse soovitavaks suuruseks nimetatud 1% inimese aastasissetulekust.
Maksuamet tagastab annetajale tulumaksu
Kõigilt nimelistelt annetustelt (sh liikmeannetused ja ametitalituste annetused) tagastab maksuamet tulumaksu juhul, kui annetaja on selleks soovi avaldanud. Selleks palume annetajatel alati lisada pangaülekande selgitusse ka isiku nime, kelle eest liikmeannetus tehakse, ja annetaja isikukoodi. Kui ülekanne tehakse oma kontolt, siis tuleb märkida makse selgitusse sõna „liikmeannetus”. Kui ülekanne tehakse kellegi teise eest, näiteks maksab tütar oma kontolt ka eaka ema liikmeannetuse, siis tuleb selgitusse märkida ka annetaja nimi, nt “liikmeannetus Kati Karu, ik xxxxxxxxxxx”
Nimeliselt saab annetada ka jumalateenistuse korjandusel. Selleks palume asetada korjandusel annetatav summa kinnisesse ümbrikusse, milles on lisaks rahale andmed annetaja nime ja isikukoodiga. Ümbrik asetada jumalateenistuse korjanduse ajal korjanduskotti. Vajadusel saab vastava ümbriku enne jumalateenistust lauluraamatute juurest. Korjandusel nimeliselt annetatud summad liidetakse aasta lõpus ning deklareeritakse Tolli- ja Maksuametile. Nendelt annetustelt tagastatakse tulumaks järgmisel aastal.
Liikmeannetust võib teha kord aastas ühekordse annetusena või jagada see summa kuudele või kvartalitele. Liikmeannetust tasuvad kõik leeritatud koguduseliikmed.
Kui palju on 1% või 10% minu aastasissetulekust?
Näiteks: Eesti miinimumpalk on 2025. aastal 886 eurot (bruto) kuus ehk 10 632 eurot aastas. 10% palgast on 1063,20 eurot ja 1% palgast 106,32 eurot.
Regulaarsed ja põhimõttelised annetajad kinnitavad, et kirikule andmisega kaasneb alati rõõm, mida on tunda alles siis, kui oled andnud “tuntavalt”. Mitmed on kinnitanud, et annetatu tuleb tagasi mitmekordse õnnistusena ehk kordaminekutena ametialaselt või pereelus.
Oleme annetajatele väga tänulikud, igast väiksemastki panusest on suur abi!
Jeesus ütles jüngritele: „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.“ Jh 16:33
Page updated
Google Sites
Report abuse